Kogunemiskoha valimise kohtustuse võttis enda Peale Tuuli. Matsu talu on väga avar, mõnus ja ok dune.
Kolmapäeva õhtuks kogunesid Kadri-Reigo, Pöiakas, Jaak-Pillekas ja Jüri. Mõned lapsed ka.
Esimene päev võtsime sihiks Peipsi ranna, mis oli kirjade järgi 14km kaugusel. Väiksed jätsipausid ja hüdroelektrijaama põiked ning Kauksi randa me ka jõudsime.
Tagasiteel külastasime veel ka katusega silda ja käisime jões ujumas. Silla juures leidsime üles ka Monika ja Tuuli, nii et seltskond ratastel sai kokku lõpuks ometi. Päeva kilometraaž oli umbes 35 km ning kõik lapsed said sellega suurepäraselt hakkama!
 |
| Vaprad noored ratturid enne esimest jätsipausi, pärast esimese 3 km läbimist |
Esimese päeva õhtul sai pikalt arutatud, mis reis järgmiseks võtta - Kuremäe klooster on 40 km kaugusel, seega edasi-tagasi kuidagi ei jõua. Aga et Pillekas pidi kindlasti Tartu minema ning Jaak pigem Riivoga Matsu talus puhkas, otsustas Reigo olla kangelane ja lasta Monikal ka sajandi esimene rattasõit teha - seega Reigo võttis järelkäru, kus sees istusid Tormi ja Mikk ning sõitis nendega. Nii said kõik ülejäänud inimesed kenasti rattaga sõita.
Eelistades demokraatilikult metsateed asfaltteele lastega sõiduks, pidime oma otsust kõik kahetsema - sellist kruusateed ei olnud me oodanud - lahtine suur kruus pehmel maal pole just meeldivaim sõidurada. Mona teatas pärast 2 km pusimist, et sellele teele tuleks sildid panna - "Ratastega sõitmine mitte soovitav". Kuna Reigo oli ainus, kes asfalttee valis, said väiksed poisid ohtralt jätsi, saia-limpsi pause ning lõbusalt aega veeta kilomeetri poste tulistades.
Aga vaatamata kõigile raskustele, jõudsime kenasti Iisakusse ning sealt edasi Jõuga järve ujuma. Ning peaaegu kõik otsustasid ikkagi ka Kuremäe kloostrini sõita. Nii saigi teisel päeval kilometraažiks 42 km. Koju saime kenasti Urmet, Jaagu ja Pilleka abiga - vaid 1 auto pidi 2 otsa tegema ning sedagi poolele teele...
Kui algeselt oli plaanis üks autopäev teha, et Narva külastada, otsustasime siiski ümber. Ilm oli ilus ja Narva 120km kaugusel - tundus pöörane päev otsa autos istuda. Seega lükkasime Narva külastuse järgmisse aastasse.
Selle asemel võtsime sihiks hoopis ranna-chilli teha, väikse pausiga Avinurmes tünne vaadates. Seega Sahargu-Avinurme-Vadi-Lohusuu oli meie valitud marsruudiks.
Avinurmes saime küll meeletu vihmasabina kraesse, nii et ranna-ilm just päriselt enam ei olnud. Aga ega me alla andnud - kõigepealt agendid Peipsi äärde ilma vaatama ning selguski, et tegelikult Peipsi ääres (ehk linnulennult 10km) on ilm ilus. Vadi Külaplatsil käis mõnus lõõtspillikute simman, mis viis jututeema taas Pundi vanadekoduni. See idee tuleks ikka teoks teha!
Randa jõudsime küll õhtul, kuid ees ootas meid ka Martin oma perega!
Pühapäeval pakkisime asjad. Leppisime järgmiseks aastaks kokku Ontika ümbruse ning läksime veel viimast korda ujuma. Ilm oli nii kuum, et kaua rannas olla ei suutnud.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ida-Virumaa Peipsi külg on ilus suvituskoht. Tegevust jagub, inimesed paistavad aktiivsed ning on väga sõbralikud! Ükskõik kus me kohalikke nägime, olid nad valmis aitama leidmaks parimaid ujumiskohti ning andsid kaasa soojad sõnad.
Järgmine kord: 15.-19.07.2015 Ida-Virumaa meri! Ontika, Sillamäe, Kohtla kaevandusmuuseum, Narva ja Narva-Jõesuu. Üks päev broneeritud Narvale ja Narva-Jõesuule :)
