Kes tuli sellele hullumeelsele ideele, et tasub sõita Tallinnast rongiga Põllkülla? ja sealt edasi rattaga Noarootsi kahe päevaga, kogu matkavarustus kaasas? Ööbimiseks olid vaid telgid, söögitegemiseks pada. Wifit polnud mitte kuskil.... Ja päevauudiseid telefonist lugeda ei saanudki....
Olid ajad ;)
Või Martin, sul siiski oli juba nutitelefon ;)? Antonil igatahes mitte.
Esimene peatus -- pankrannik ja Padise klooster
Esimene laps ratastel kaasas -- üheaastane Eva Maris :)
Esimene laagriplats kuskil Kurkse rannas. Uustulnuk Urmet pandi lõkkematerjali otsima ja tuld tegema. See oli ilmselt lihtsalt väike test, et kas sobib seltskonda, või nii ;) Ja kokapoisiks hakkas Saar. Äkki vabatahtlikult?
Seda, kas tulevane keemia phD sel matkal ka ratast väntas, ei mäleta enam keegi, küll aga hoidis keemik oma teaduskonna lippu matikute seltskonnas kõrgel ;) loe: rüüpas sama tihti kui matikud ;)
Vahepeal läbiti veidi kilomeetreid ja vaadati Harju Madise? kirikut ja hoiti kurss kindlalt Pirni talul.
Harju Madisel tutvustas Jüri innovaatilist Regio t-numbri süsteemi -- vaatad atlasest vaatamisväärsuse välja, helistad selle vastavale telefoninumbrit ja kuulad vastusena telefonist vaatamisväärsust tutvustavat salvestist. Ulme!
Pirni tallu jõudes läks elu juba täitsa chilliks ;) Kas brid
Järgmisel päeval ootasid meid mõned vaatamisväärsused ning jätsi peatused ja oligi kõik. Vändates Riisipere raudteejaama ja tagasi koju. Kiirelt-kärmelt tehtud!
Ja vot täpselt nii noored ja ilusad me tookord olimegi ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar